Teotihuacan

Püramiidid! Mehhikos ei saa nendest üle ega ümber (piltlikult öeldes, reaalselt saab nii üle kui ka ümber). Reisi planeerides püüdsime teha nii, et saaks võrdselt nii kultuuri kui ka puhkust. Ja et ei saaks püramiidide üledoosi. Meie tee peale jäid kolm varianti - Teotihuacan, palenque ja Chichen Itza. Minu valik olid esimesed kaks. Chichen Itza jäi välja kahel põhjusel. Esiteks, oleks see tähendanud väikest kõrvalepõiget ja teiseks on ta oma asukoha poolest kõige külastatavam säärane koht Mehhikos. Sinna tuuakse tuuribussidega kõik paketituristid, kes Cancuni ja Playa del Carmeni kuurortitesse puhkama tulevad ja leiavad, et ilma püramiide nägemata Mehhikost lahkuda ei saa. Kolmandaks tundus kaks iidset linna täitsa piisav kahenädalase reisi kohta.

Ärkame vara, sööme, ostame putkast kaasa väsket mahla ja võikusid ja asume teele. Mina kui kaardilugeja panen puusse. Vaatan ekslikult, et peame sõitma metrooga 5. Liini lõppu. Läheme siis maha ja asume bussijaama otsima. Igal pool on palju busse, aga jaama mitte. Küsime teed, kõik näitavad tagasi metroo poole. Kuna metroost saab välja mõlemale tee poolele (ja see on ainus koht, kus teed saab ületada), siis tõlgendame seda nii, et peale minema teisele poole teed. Käime vist kolm korda edasi-tagasi, kuni leiame lõpuks härra, kes veidi inglishi räägib. Saame teada, et oleme vales peatuses. Sõidame kaks peatust tagasi ja ostame bussijaamas piletid. Seal on meeletult igasugu putkasid, õnneks teiste reisiblogide lugemisest teame, et sisenedes tuleb minna vasakpoolse rivi eelviimasesse putkasse. Saame piletid (35 $) ja tunni aja pärast oleme Teotihuacanis. Sissepääsu pilet on 51 $. Kuigi on jaanuar ja väga palav ei ole, siis päikesekreem peab kindlasti kaasas olema. Püramiidi asuvad keset suurt lagedat maad, kuskile varju minna väga ei ole ja ka 25 kraadi tundub palav. Alustame kuupüramiidiga, kus saab ronida umbes poole peale. Teel sinna möödume ka mäekõrgusest päikesepüramiidist. Tegelikult on kuupüramiidi otsa ronimine isegi raskem, ilmselt kõrgemate astemete tõttu. Päike läheb juba ludinal. Teeme kohustuslikud pildid ja käime ära ka muuseumis, kus saab vaadata linna maketti, nii nagu see kunagi oli. Püramiidid olid vaid väike osae sellest iidsest linnast. Muuseumiskäiks on väga hea otsus, plusspunktid tulevad ka mõnusa konitsioneeri eest. Sööme muuseumi ees pinkidel ära oma võikud ja suundume tagasi linna.

Õhtusöögi kohta valides selgub, et meie hotelli piirkond Zona Rosa on lisaks selle, et ta on linna geipiirkond, ka MC korealaste linnaosa. Eeldatavasti ei ole need kaks asja omavahel siiski seotud. Aga otsustame siis õhtusöögiks valida mõne kvartali kaugusel asuva Korea söögikoha, Young Bin Kwan, mis on LP andmetel Mexico City Korea restoran nr 1. Restoranis oleme ainsad turistad, kõik teised lauad on suurte korealaste seltskondade poolt hõivatud. Õnneks on tellimine lihtne. Valime pildilt marineeritud liha (150 $ kahele) ja õlled. Lauda tuuakse siis toore liha õhukesed lõigud, suur pann ja väiksed kausikesed riisi, kimchi, ubade, rohelise salati ja veel millegagi. Liha praetakse meil otse lauas, kombineerid iis ise endale meeldivaid ampse. Juurde õlled 30 $ tükk ja sätime ennast mõnusalt sisse. Anname ka omalt poolt noorele Bin Kwanile maksimumpunktid. Kell 22 oleme korralikult voodis.