San Cristobal

Bussijaama jõudes märkame reisiblogidest läbi käinud Planet Hosteli kutti. Pakub meilegi tuba 100 $ eest per nägu. Sõidame sinna, aga toal ei ole akent ega oma vannituba. Jätame kotid hoiule ja jalutame paari LP soovitatud kohta vaatama. Valime Casa Margarita, kus saame toa 450 $ eest per öö. Tegu on tõesliselt nunnu hotelliga. Suur koloniaalstiilis sisehooviga villa, meie tuba asub katusekorrusell, kõrval suur terrass. Hinnas hommikusöök, mida saame ka selsamal hommikul. Super. Kuna oleme jõudnud taas kuskile 2500 m peale, on siin tunduvalt jahedam võrreldes Puerto Escondidoga, kuskil 20 kraadi.

San Cristobal asub keset mägesid, Chiapase osariigis. Chiapas on piirkond, kus elab suur hulk Mehhiko põlisasukaid. Nagu mujal maailmas, ei ole nende põliste rahvaste üldine sotsiaalne positsioon ühiskonnas kiita. Paljud õigused ja seisused, mis konkistadooride vallutustega paika pandi, kehtivad kahjuks tänapäevani ja põliselaniku päritolu on justkui alam klass ühiskonnas. Ilmselt on paljud kuulnud seal aset leidnud Zapatistide ülestõusu pärast. Zapatistid on radikaalne vasakpoolne rühmitus, kes seisavad Mehhiko põlisrahvaste õiguste ees, iseenesest hea asi aga nad kasutavad veidi radikaalseid meetodeid. Nagu näiteks linna vallutamine 01. jaanuaril 1994, sh kõikide vangide vabastamine ja mitme avaliku hoone süütamine. Järgmisel päeval vallutas Mehhiko armee linna küll tagasi aga võtlused jätkusid, kuni 14. jaanuaril kuulutati välja vaherahu. 1995 aastal vallutas armee tagasi Zapatistide poolt hõivatud alad ka mägedes, kui neil ei õnnestunud tabada liikumise juhte. Hiljem jätkus võitlus poliitilisel ja meedia tasandil ja tänaseni elavad zapatistid ja nende toetajad Chiapase osariigis, ka San Cristobali läheduses asuvates külades.

Poliitika kõrvale jättes on San Cristobal fantastiline koloniaallinnake. Siin asub ülikool ja suured käsitööturud. Kuna siin piirkonnas elab palju põlisrahvaste järeltulijaid, paljud neist endiselt väga traditsioonilisi eluviise järgides, siis on see just õige koht igasuguse käsitöö soetamiseks. Naised, kes turul oma kaupa müüvad, saavad selle raha otse endale. Ei mingeid vahendusi ja ostu tehes tead, et toetad õiget asja.

Kõmbime niisama linna peal ringi. Ostame ära piletid Palenquest Playa del Carmenisse. Mirru palvel valime kallima firma, kus on suuremad istmed. Hind on 672 $, odavam variant oleks 564 $. Jõuame oma jalutuskäiguga käsitööturuni. Selleks, et sisse saada, seisame järjekorras, läbime metallidetektorid ja koti läbiotsimise. Esialgu arvame, et ehk on see kuidagi zapatistadega seotud. Järgmisel päeval selgub, et meiega samal ajal viibis turul ka Mehhiko president, kes linna parasjagu külastas. Vot selline promimentne peaaegu-kohtumine. Ostan turult emale väga ilusa ja värvilise teki/laudlina. Hind 190 $. Hinnad on tõesti väga sõbralikud. Hiljem Playa del Carmenis näen sarnast asja ca 600 $ hinnaga. Satume edasi sujuvalt toiduturule, kus võtab silme eest üsna kirjuks. Ostan lõpuks erinevaid tsillisid, sh ka suitsumaitselisi. Kokku 10 $. Astume sisse ka toidupoodi, sest Mehhikost ei saa ometigi ilma tequila pudelita lahkuda. Mirru teab tänu mehhiklasest töökaaslasele, et osta tasub 100 % agave tekiilat. See kraam, mis meil tekiila pähe müüakse, on seal alumise riiuli kraam, a la lauaviin. Kõrvalepõikena ütlen, et me jõime tekiilat reisil tagantjärele targutades häbiväärselt vähe. Ainult margariita sees, shotte ei teinud. Põhiliselt sellepärast, et ega need eelnevad kogemused tekiilaga teab mis meeldivad ei ole. Aga! Kui hiljem tagasi Eestis olleks tekiila ühe ürituse käigus lahti korgime, siis selgub, et tegu on ikka väga väärt kraamiga. Kui võtad pitsi, siis seda vastikut tekiila õääääöääää nägu ei tule, maitseb hoopis kuidagi mahedalt ja sametiselt. Nii et kui keegi satub, siis julgelt tellige baaris shotte, vaadake ainult et 100% agave oleks.

Aga tagasi San Cristobali. Viskame ostud hotelli ja lähme hilisele lõunale. Mirjam paneb veto mehhiko toidule ja niimoodi satume hoopis sushibaari, mis ei jää sisustuselt alla Tallinna moodsatele sushilounge'idele. Jah, sushi, keset Mehhiko mägilinna, mida ümbritsevad indiaanlaste külad - ja see sushi on tõeliselt hea. Boonuseks on parajasti päevapakkumine 2 rulli ühe hinnaga. Tellime sushit ja külmad õlled ning maksame selle lõbu eest kahepeale kokku 190 $. Tagasiteel hotelli põikame läbi poest, ostame head ja paremat ja läheme naudime vahelduseks hotellituba telkuga, kus levivad igasugu toredad Ameerika seriaalikanalid. Tasakaal peab valitsema!